Ilaqutariinnut Tunngaviusumik Sillimmat
Ilaqutariit tunngaviusumik sillimmataannit illup iluani pigisat kisimik Codan-imit sillimmaserneqarneq ajorput. Illup iluani pigisat sillimmaserneqarnerisa saniatigut akisussaasuunermut sillimmasiineq, eqqartuussisoortitsinissamut ikiorneqarnissamut sillimmasiineq, aamma nunarsuarmi tamarmi angalaneq sillimmasikkanut ilaapput.
Ilaqutariit tunngaviusumik sillimmataannit illup iluani pigisat kisimik Codan-imit sillimmaserneqarneq ajorput. Illup iluani pigisat sillimmaserneqarnerisa saniatigut akisussaasuunermut sillimmasiineq, eqqartuussisoortitsinissamut ikiorneqarnissamut sillimmasiineq.
Makkua Codan-imi sillimmasiinermi ilaapput
- Illup iluani pigisat taarserneqassapput ikuallannermi, tillinniarfigitinnermi aamma imermit ajoqusiisoqartillugu il.il..
- Inuit allat pulaartut pigisaasalu taarserneqarnerat
- Eqqartuussissutigoortitsinissamut ikiorneqarnissamut sillimmaserneqarneq, taassuma naammineq inuttut eqqartuussisutigoortitsinermi aningaasartuutit matussusertarpai.
Sillimmasiinerit pillugit annertunerusumik aamma ilinnut iluaqutissat
Ilaqutariit tunngaviusumik sillimmataanni makkua ilanngullugit sillimmasertissavatit: akisussaasuunermut sillimmaserneq, eqqartuussusutigoortitsinissamut ikiorneqarnissamut sillimmaserneq.
Akisussaasuunermut sillimmaserneq
Illlit meeqqavilluunniit inuit allat taakkualuunniit pigisaat ajoqusissagaluarpatigit taava akisussaasuunermut sillimmatippit matussusissavai. Assersuutigalugu meeqqappit naatsiivissinni eqqassinniluunniit arsartilluni sanilerisassi igalaava aserorpagu sillimmatissi matussusissavaa.
Eqqartuussisutigoortitsinissamut ikiorneqarnissamut sillimmaserneq
Inuinnaartut eqqartuussisutigoortitsineq akisusinnaasarpoq. Eqqartuussisutigoortitsinissamut ikiorneqarnissamut sillimmasersimaguit matussuserneqartarput inuinnartut eqqartuussisutigoortitsinermi aningaasartuutit assiigiinngitsut. Assersuutigalugu tassaasinnaapput inuinnartut attartornermut tunngasut, taarsiiffigitinnissamut tunngasut imaluunniit andels – imaluunniit ejerlejlighed / inigisaq tunineqartillugu.
Inuit pisariaqartsitsinerat assigiineq ajorpoq
Illup iluani pigisannut sillimmaserninnut amigaateqarpit? Ilanngullugit toqqakkatut sillimmasersinnaasatit uani takukkit
Cykelit sillimmasiissutaat – Ilaqutariit cykelii sillimmaserneqarnerat
Uagutsinni cykelit sillimmaserukkit ilaquttappit tamarmiusup cykelii sillimmaserneqassapput. Tillinniarneq, aserorterineq aamma ikuallannermi sillimmaserneqartarput. Taamaallaallu piumasaqaataavoq akuerisamik parnaarsaaserneqarnissaat.
Innaallagissap aqqutaasa ajutoornerisa sillimmasernermi taarserneqarsinnaanerat – pc-it aamma qerititsiviit/errorsiviillu
- Immikkut toqqarlugit sillimmasersinnaavatit qerititsiviit/errorsiviit assingusullu innaallagissamit ingerlatillit, soorlu computerit, printerit aamma kopimaskiinat il.il..
- Sillimmaserneq atuuppoq innaallagissap aqqutaata attuuttornikkut ajutoortoqarpat, induktion aamma kallerup innerata attuunneratigut ajutoorneq pippat.
Inuit assigiinngitsunik pisariaqartitsipput.
Illit angerlarsimaffimmi sillimmasernermi arlaannik amigaateqarpit? Pisinnaatitaaffiit assigiinngitsut uani takukkit:
Igalaat aamma saniatigut atortut
Igalaat, igalaamik keramik-imik oqimaassusillit, toilet-it aamma badet katersorpai.
Tassanngaannaq ajoquserneq
Pigisavit toqqissisimasumik ajoquserneqarnerat matussuserpaa, assersuutigalugu naasumik akikitsumik nakkatsiguit.
Elektronikki
Elektronikkivit ulloq pisiarineqarneraniit ukiut sisamat tikillugit piffissap ingerlanerani ajoqusersimanera aammalu ajoqusersimanera matussuserpaa.
Briller aamma tusartaatit
Brillerit imaluunniit tusartaatit tassanngaannaq ajoqusersimappata imaluunniit annaaneqarsimappata qalipaatit.
Cykeli
Illumi cykkilit tamarmik tillinniartoqarpat akuerineqarsimasumik ikkussorneqarsimappata kattussuuttarpai, aammattaaq taarsiivigineqartarlutit ajoqusersimappat, pissutigalugu kinaluunniit tillinniarsarivoq.